Adjektiv
Verb
misslungen: Perfekt von misslingen   volle Konjugation  
misslingen {misslang / mißlang ; misslungen / mißlungen}
misslingen {misslang / mißlang ; misslungen / mißlungen}
Substantiv, neutral
إخفَاقٌ [ج. إخفاقات]
ähnliche Treffer
der misslungene Forceps (n.) , {Med}